Naljakuu tegemised

02. aprillil käisime Kernu Koolis vaatamas Miku-Manni etendust “Salasoov”. Lugu rääkis Nõiatüdrukust, kes on aru saanud, et heaga jõuab palju kaugemale kui kurjusega. Selles lasteetenduses saavad lapsed kaasa lüüa elevandi tsirkuses ja koos nõiakesega mängida. Seikluse käigus saab nõiake ka tagasi oma musta maagia oskused, mis tal eelmiste jõulude ajal kaduma läksid.

03.aprillil etendasid aedkooli õpetajad õpilastele käpiknukuetenduse “Kaasaegne muinasjutt”. Muinasjutus ei suutnud karu, hunt ja lind otsustada, kellest saab metsa valitseja ja nii tekkis neil arusaamatusi. Loos kõlasid erinevad tarkuseterad ja vanasõnad nagu: “Ühe mehe ramm, üheksa mehe mõistus”; “Üheksa mehe ramm ja ühe mehe mõistus”; “Raha paneb rattad käima”; “Lõpp hea, kõik hea” jne., mille kaudu leidsid ka muinasjututegelased loole õnneliku lõpu.

“Tulest targem – külas Märjamaa Päästekomando”

07.märts külastas lasteaeda Märjamaa Päästekomando, et tutvustada lastele projekti “Tulest targem”. See on Päästeameti koolitusprojekt eelkooliealistele, 6-7 aastastele lastele. Koolituse eesmärk on anda lastele läbi mänguliste ja praktiliste tegevuste teadmisi tuleohutusest. Projekti raames külastavad päästjad lasteaedu, räägivad tulekahju tekkepõhjustest, tulekahju korral käitumisest, suitsuandurist ning tutvustavad päästevarustust ja -tehnikat.

Vastlapäev 13.veebruar 2024

Õnneseente rühmas käis esmaspäeval, 12.02.24, vilgas ettevalmistus vastlapäevaks, lapsed koos õpetajatega valmistasid kuklitaigna, et endale ise vastlakukleid valmistada. 🙂

Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 21. märtsi).
Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast.
Seega on vastlapäev noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini. Sel aastal tähistasime vastlapäeva 13. veebruaril vahvate mõngudega õues ja loomulikult liulaskmisega.
Õnneseente rühma lapsed maiustasid oma valmistatud vastlakuklitega.

Pikka liugu kõigile! Hõissa, käes on vastlad!

Tegus veebruari nädal

Võtsime aedkooliga osa häirekeskuse konkursist “Lumest lumele – 112”.

07.veebruaril tähistasime turvalise interneti päeva koos kooli õpilastega. Rääkisime mis on internet, milleks seda kasutatakse, kes seda kasutavad ja kuidas tuleb internetis suhelda, millised on 10 reeglit internetis käitumise kohta, joonistasime paberile oma jalajälje ja nutivahendi mida kasutame.

Õpetajatele tegi haridustehnoloog ülevaate 06.veebruaril Telia majas toimunud konverentsist ja väikese teadmiste kontrolli Quizizz keskkonnas.

Ülevaade konverentsist on leitav FB lehelt 🙂

Olge ikka digitaibud ja kasutage internetti turvaliselt!

08.veebruaril käis maokasvataja Toomas Parnstiebel tutvustamas ja näitamas oma lemmikuid, kaasas oli kolm madu ja kaks sisalikku. Julgematel oli võimalus neid silitada ja isegi kaelas hoida.

10.veebruaril algas Hiina kalendri järgi Puudraakoni aasta. Jänes 🐰lahkub ja annab teatepulga edasi draakonile 🐲.

Draakon on müütiline olend, kellel on tohutu jõud, vapustav tarkus ja südantsoojendav üllameelsus 🥰. Aedkoolis tähistasime reedel draakoniaasta algust lustlike mängudega🐉🎉

Palju õnne meie maja draakonitele – õpetaja Külli ja Külliki, tulgu Teil põnev aasta 🐉!

Pudrupäev ehk küünlapäev

01.veebruaril käis raamatukogu tädi Monika Naerulindude rühmas lugemas Ilmar Trulli luuletusi, tähistasime Eesti kirjanduse päeva.

02. veebruar on eestlastele päris tähenduslik päev. Rahvakalendri tähtpäevana on küünlapäev üks tuntumatest talvepoolituspühadest saartel, Läänemaal ja Lõuna – Eestis. Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama. Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt. Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Info.

Nii algas lasteaiahommik “Õnneseente” rühmas ühise pudrusöömingu ja punase teejoogiga. Koos kooliõpilastega meisterdasime pulberküünlaid.