Tegus veebruari nädal

07.veebruaril tähistasime turvalise interneti päeva koos kooli õpilastega. Rääkisime mis on internet, milleks seda kasutatakse, kes seda kasutavad ja kuidas tuleb internetis suhelda, millised on 10 reeglit internetis käitumise kohta, joonistasime paberile oma jalajälje ja nutivahendi mida kasutame.

Õpetajatele tegi haridustehnoloog ülevaate 06.veebruaril Telia majas toimunud konverentsist ja väikese teadmiste kontrolli Quizizz keskkonnas.

Ülevaade konverentsist on leitav FB lehelt 🙂

Olge ikka digitaibud ja kasutage internetti turvaliselt!

08.veebruaril käis maokasvataja Toomas Parnstiebel tutvustamas ja näitamas oma lemmikuid, kaasas oli kolm madu ja kaks sisalikku. Julgematel oli võimalus neid silitada ja isegi kaelas hoida.

10.veebruaril algas Hiina kalendri järgi Puudraakoni aasta. Jänes 🐰lahkub ja annab teatepulga edasi draakonile 🐲.

Draakon on müütiline olend, kellel on tohutu jõud, vapustav tarkus ja südantsoojendav üllameelsus 🥰. Aedkoolis tähistasime reedel draakoniaasta algust lustlike mängudega🐉🎉

Palju õnne meie maja draakonitele – õpetaja Külli ja Külliki, tulgu Teil põnev aasta 🐉!

Pudrupäev ehk küünlapäev

01.veebruaril käis raamatukogu tädi Monika Naerulindude rühmas lugemas Ilmar Trulli luuletusi, tähistasime Eesti kirjanduse päeva.

02. veebruar on eestlastele päris tähenduslik päev. Rahvakalendri tähtpäevana on küünlapäev üks tuntumatest talvepoolituspühadest saartel, Läänemaal ja Lõuna – Eestis. Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama. Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt. Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Info.

Nii algas lasteaiahommik “Õnneseente” rühmas ühise pudrusöömingu ja punase teejoogiga. Koos kooliõpilastega meisterdasime pulberküünlaid.

Värvide nädal 15.-19.jaanuar

Kollast värvi märkab silm,

muutub meie ümber ilm.

Päike särab, sooja annab,

uude päeva valgust kannab.

Roheline kuusk ja murupind,

erksana loodus hoiab sind.

Rohetab aas ja metsaviirg,

roheliselt kiirgab lootuskiir.

Punased põsed on lastel,

punased marjad – kui maitsvad.

Punased lepatriinude tiivad,

lennates kaugele rändama viivad.

Sinine taevas, mis laiub me üle,

sõbrad siis kutsu ja mängima tule.

Sinised pole vaid meie mõtted,

ausamad, julgemad suhted ja võtted.

“Värvid meie ümber” K.Tuvikene Ajakiri Lasteaed

Värvide nädalal oli igal nädalapäeval oma värv ja tegevused. Lasteaialapsed, õpilased ja töötajad kandsid neil päevil vastavat värvi riideid või aksessuaare. Nädal algas erksavärvilise esmaspäevaga, riietuse värvideks neoon, roosa, kollane ja oranž. Naerulindude rühmas vooliti erksavärvilisest plastiliinist erikujulisi küünlaid.

Türkiissinine teisipäev, riietuse värviks sinine. Kooli saalis toimusid põnevad mängud kinnastega.

Kirju-mirju kolmapäeval riietuti tipi-täpilistesse, mummulistesse, triibulistesse ja ruudulistesse rõivastesse. Koos laulsime ja tantsisime.

Lumememmeline neljapäev sai oma nime rahvusvahelise lumememmedepäeva järgi ja riietuse värviks valge. Majas liikusid ringi väikesed ja suured lumememmed. Saalis käis vilgas lumememme ehitus.

Rohelisel reedel riietuti rohelisse. Mõõtsime, kellel on kõige suurem jalajälg ja kui osavad on õpilased nelja lause koostamisel ning koolieelikud sõna “ROHELINE” ladumisel.

Aasta algab haikudega

10. jaanuaril tutvustas Õnneseente rühma Oskar Joonase ema Hetti koolieelikutele üht põnevat konkurssi – Maailma laste haikukonkurss ja teemaks on „PEREKOND“. Konkursi korraldajaks on Japan Airlines’i Sihtasutus (JAL Foundation) ning läbiviijaks Eestis MTÜ Jaapani Kultuuri Koda. Hetti rääkis mis see haiku üldse on ja kuidas see sünnib?

Saime teada, et haiku on Jaapanis sündinud traditsiooniline lühiluuletus, millel on vaid kolm riimideta rida ja mida tänapäeval tuntakse ja armastatakse üle kogu maailma. Luuletuse juures hinnatakse eelkõige vahetust, lihtsust ja edasiantud hetkeemotsiooni, seetõttu on haikud jõukohased ka lasteaia vanematele rühmadele. Haikuga kaasnev pilt annab veelgi suurema võimaluse väljendada oma mõtteid ja tundeid ning leida üles just see, mida haikuga öelda soovitakse. Haiku võib olla nii tõsine kui koomiline ja teemaks on tihtipeale kõige tavalisemad ja lihtsamad hetked igapäevaelust.

Seega selleks, et kirjutada head haikut, tuleb luuletajal kuulatada nii kõrvade, silmade kui südamega!

“Jõuluehteis kuusepuu”

Ajakiri Pere ja Kodu ning Eesti Ringmajandusettevõtete Liit kutsus novembrikuus 2023 kõiki Eesti lasteaedu pidama selle aasta jõule loodussõbralikumalt. Konkursi “Roheline kuusk” idee oli meisterdada koos lasteaia rühmaga jõulukuusk ja/või ehted taaskasutatavatest materjalidest, mille eest sai võita auhindu. Projekti eesmärgiks oli teadvustada, et kõik, mille oleme endale ostnud, pole katkisena või ülejäägina prügi, vaid hoopis materjal millegi uue tarvis. Oluline oli, et projekti jaoks ei ostaks keegi ühtki uut materjali, vaid kasutaks seda, mis juba olemas ja kusagil üle. Osavõtt osutus konkursi korraldajate arvates väga suureks – oma panuse andsid 422 lasteaiarühma üle Eesti. Materjalide valik oli väga lai ja mitmekesine ning lastel oli väga hea võimalus õppida, et millestki ebavajalikust saab luua väga kauneid asju.

Varbola lasteaia Naerulindude ja Õnneseente rühm haaras pakkumisest kinni ja koostöös laste kodudega asuti materjali koguma. Naerulindude
rühmal valmisid kuused, mis olid tehtud munakarpidest, puidust lauajuppide jääkidest, paberist, lõngast. Õnneseente rühmal valmis kuusk
plastpudelitest ja paberist.

Auhinna väärilist kohta meie lasteaed ei saanud, küll aga kujunes sellest konkursist välja aedkooli oma, taaskasutatud materjalidest jõulukuuskede meisterdamise idee.

29. novembriks valmis lasteaia ja kooli lastevanematega koostöös 31 väga eriilmelist jõulukuuske. Kuuskede meisterdamiseks kasutati puitu, metalli, paberit, naelu, mutreid, kangast, lõnga, pappi, torusid jms. Iga kuusk oli omamoodi silmapaistev ja eriline. Teostajate fantaasia on olnud suurepärane, kui leidlikud ja loovad on meie lapsed ja vanemad. Jõuluehteis kuusepuud olid 4.detsembril aedkooli traditsioonilisel jõululaadal külastajatele vaatamiseks. Andsime laadalistele võimaluse välja valida kõige omanäolisem puu.

Kõige rohkem hääli kogus Naerulindude rühma Saara pere meisterdatud kuusk, mis oli valmistatud veetorust ja kaunistatud värviliste lambipirnidega. Varbola lasteaed – algkool tänab kõiki lapsi ja nende peresid, kes meie üleskutsega kaasa tulid.

Näitus oli vaatamiseks kuni 20.detsembrini, mil kuused jõuludeks kodudesse viidi.

Tekst on avaldatud Märjamaa valla ajalehes “Märjamaa Nädalaleht”, teksti kirjutas Naerulindude rühma õpetaja Külli

Galerii kuuskedest:

Lasteaia 58 sünnipäev

Oi-lii, oi-laa, oi-la-la-la-la-laa, oi-lii, oi-laa, oi-la-la-la-la-laa, 
me õnne Sulle soovime ja rõõmsasti kõik laulame 
oi-lii, oi-laa, oi-la-la-la-la-laa.

21.detsembril, toomapäeval, tähistas lasteaed oma 58. sünnipäeva. Sel aastal oli sünnipäevapidu teemapidu ehk siis pidžaamapidu. Võimlas olid erinevad põnevad mängud, batuut, rühmades peeti maha ägedaid padjasõdasid. Pidulik sünnipäevalõunalaud kaeti koridori, kus mõlemad rühmad koos lõunatasid. Vulkaaniküünaldesäras toodi sünnipäevatort. Elevust ja rõõmu oli palju.

Palju, palju õnne meie kallis Varbola lasteaed! 😍🥳🎁🎈🎊

Jõulumaal Hellerkantri Huskypargis

12. detsembril käisid aedkooli lapsed Hellerkantri Huskypargi kelgukoerte jõulumaal Kehtna vallas. Jõulumemm tervitas õpilasi ja kutsus püstkotta, kus ta tutvustas õpilastele kelgukoeri. Õpilastel oli võimalus kelgukoertele ka ise maiust pakkuda ja mõnda ka silitada.

Traktorisafari viis õpilased metsatukka, et metsloomadele süüa panna ja jõulumemm jutustas põneva jõululoo suure kuuse saladusest.

Huskytares ootas meid kaminasoojus ja maitsvad pirukad, piparkoogid ja kodune taimetee. Mõnusa kerge eine taustaks vaatasime vahvaid videosid kelgukoertest.  Jõuluküünis oli uudistamiseks hobuste reed ja saanid, huskyde kuusepuu, kelgukoerte treeningvahendid, vanaaegsed mänguasjad ja lapsevankrid.