Tegus veebruari nädal

07.veebruaril tähistasime turvalise interneti päeva koos kooli õpilastega. Rääkisime mis on internet, milleks seda kasutatakse, kes seda kasutavad ja kuidas tuleb internetis suhelda, millised on 10 reeglit internetis käitumise kohta, joonistasime paberile oma jalajälje ja nutivahendi mida kasutame.

Õpetajatele tegi haridustehnoloog ülevaate 06.veebruaril Telia majas toimunud konverentsist ja väikese teadmiste kontrolli Quizizz keskkonnas.

Ülevaade konverentsist on leitav FB lehelt 🙂

Olge ikka digitaibud ja kasutage internetti turvaliselt!

08.veebruaril käis maokasvataja Toomas Parnstiebel tutvustamas ja näitamas oma lemmikuid, kaasas oli kolm madu ja kaks sisalikku. Julgematel oli võimalus neid silitada ja isegi kaelas hoida.

10.veebruaril algas Hiina kalendri järgi Puudraakoni aasta. Jänes 🐰lahkub ja annab teatepulga edasi draakonile 🐲.

Draakon on müütiline olend, kellel on tohutu jõud, vapustav tarkus ja südantsoojendav üllameelsus 🥰. Aedkoolis tähistasime reedel draakoniaasta algust lustlike mängudega🐉🎉

Palju õnne meie maja draakonitele – õpetaja Külli ja Külliki, tulgu Teil põnev aasta 🐉!

Pudrupäev ehk küünlapäev

01.veebruaril käis raamatukogu tädi Monika Naerulindude rühmas lugemas Ilmar Trulli luuletusi, tähistasime Eesti kirjanduse päeva.

02. veebruar on eestlastele päris tähenduslik päev. Rahvakalendri tähtpäevana on küünlapäev üks tuntumatest talvepoolituspühadest saartel, Läänemaal ja Lõuna – Eestis. Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama. Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt. Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Info.

Nii algas lasteaiahommik “Õnneseente” rühmas ühise pudrusöömingu ja punase teejoogiga. Koos kooliõpilastega meisterdasime pulberküünlaid.

Värvide nädal 15.-19.jaanuar

Kollast värvi märkab silm,

muutub meie ümber ilm.

Päike särab, sooja annab,

uude päeva valgust kannab.

Roheline kuusk ja murupind,

erksana loodus hoiab sind.

Rohetab aas ja metsaviirg,

roheliselt kiirgab lootuskiir.

Punased põsed on lastel,

punased marjad – kui maitsvad.

Punased lepatriinude tiivad,

lennates kaugele rändama viivad.

Sinine taevas, mis laiub me üle,

sõbrad siis kutsu ja mängima tule.

Sinised pole vaid meie mõtted,

ausamad, julgemad suhted ja võtted.

“Värvid meie ümber” K.Tuvikene Ajakiri Lasteaed

Värvide nädalal oli igal nädalapäeval oma värv ja tegevused. Lasteaialapsed, õpilased ja töötajad kandsid neil päevil vastavat värvi riideid või aksessuaare. Nädal algas erksavärvilise esmaspäevaga, riietuse värvideks neoon, roosa, kollane ja oranž. Naerulindude rühmas vooliti erksavärvilisest plastiliinist erikujulisi küünlaid.

Türkiissinine teisipäev, riietuse värviks sinine. Kooli saalis toimusid põnevad mängud kinnastega.

Kirju-mirju kolmapäeval riietuti tipi-täpilistesse, mummulistesse, triibulistesse ja ruudulistesse rõivastesse. Koos laulsime ja tantsisime.

Lumememmeline neljapäev sai oma nime rahvusvahelise lumememmedepäeva järgi ja riietuse värviks valge. Majas liikusid ringi väikesed ja suured lumememmed. Saalis käis vilgas lumememme ehitus.

Rohelisel reedel riietuti rohelisse. Mõõtsime, kellel on kõige suurem jalajälg ja kui osavad on õpilased nelja lause koostamisel ning koolieelikud sõna “ROHELINE” ladumisel.