06. mai toimetasid Naerulindude ja Õnneseente rühma lapsed koos õpetajatega usinalt lasteaia ümbruses ja Varbola küla vahel, nad koristasid prügi. Juba mitmendat kevadet võtavad nad osa talgupäevast, kuid ikka ja jälle on väikeses Varbola külakeses hoolimatuid inimesi, kes ei tea kuhu tuleb prügi panna. 🙁
02. aprillil käisime Kernu Koolis vaatamas Miku-Manni etendust “Salasoov”. Lugu rääkis Nõiatüdrukust, kes on aru saanud, et heaga jõuab palju kaugemale kui kurjusega. Selles lasteetenduses saavad lapsed kaasa lüüa elevandi tsirkuses ja koos nõiakesega mängida. Seikluse käigus saab nõiake ka tagasi oma musta maagia oskused, mis tal eelmiste jõulude ajal kaduma läksid.
03.aprillil etendasid aedkooli õpetajad õpilastele käpiknukuetenduse “Kaasaegne muinasjutt”. Muinasjutus ei suutnud karu, hunt ja lind otsustada, kellest saab metsa valitseja ja nii tekkis neil arusaamatusi. Loos kõlasid erinevad tarkuseterad ja vanasõnad nagu: “Ühe mehe ramm, üheksa mehe mõistus”; “Üheksa mehe ramm ja ühe mehe mõistus”; “Raha paneb rattad käima”; “Lõpp hea, kõik hea” jne., mille kaudu leidsid ka muinasjututegelased loole õnneliku lõpu.
10. aprillil toimus Märjamaa valla lasteaedade tantsupäev, millest võtsid osa ka meie koolieelikud. Sõitsime Sipa – Laukna lasteaia Laukna majja tantsima. Muusikaõpetaja õpetas lastele selgeks tantsu “Õnn tuli õuele”. suur tänu rühmaõpetajatele ja muusikaõpetajale.
25.aprillilt toimus Raplas Tervist edendavate lasteaedade spordipäev, millest võtsid osa koolieelikud. Tõeline üllatus oli kohtumine president Alar Karisega, kes andis üritusele avastardi. Spordipäev algas rongkäiguga, kõikidel lastel olid oma tehtud plakatid teemal “Prügi!”. Võisteldi kotijooksus, rõngaste viskes ja tõukehüppes. Oli tore hommikupoolik!
#terveskehastervevaim #varbolalasteaed #hoolinjahoian
30.aprillil tähistasime lasteaias oma enda Blocksbergi mäel sportlikku nõidade pidu ehk volbrit! Hommikul tulid lapsed aeda kaasas luuad ja rühmaruumis olid end nõidadeks maskeerunud, nii võis lasteaia hoovis ja õuealal näha vahvaid kostümeeritud tegelasi. Sportlikud tegevused olid seotud samuti volbriga – mäkke jooks luudadel, nõiajoogi jagamine kaasnõidadele, palli vise nõiapatta, luuaga vigurjooks ja tõkkejooks. Kõik väikesed nõiad said autasustatud medaliga. Oli vahva kevadine sportlik volbripäev!
27. märtsil tähistasime aedkoolis lihavõttetralli põnevate mängude, tantsude ja lauludega.
18.märts toimus Märjamaa valla lasteaeda koolieelikute mälumäng Pillerpalli lasteaias. Mõni päev varem proovisid koolieelikud mängida enda õpetajate poolt loodud mälumängu.
07.märts külastas lasteaeda Märjamaa Päästekomando, et tutvustada lastele projekti “Tulest targem”. See on Päästeameti koolitusprojekt eelkooliealistele, 6-7 aastastele lastele. Koolituse eesmärk on anda lastele läbi mänguliste ja praktiliste tegevuste teadmisi tuleohutusest. Projekti raames külastavad päästjad lasteaedu, räägivad tulekahju tekkepõhjustest, tulekahju korral käitumisest, suitsuandurist ning tutvustavad päästevarustust ja -tehnikat.
Kuuskede mändide vahel on maja,
mida ma teistega segi ei aja.
Siin on meil mõnus ja lahe ja õdus -
avame ukse ja oleme kui kodus.
(Leelo Tungal)
21. veebruaril tähistasime aedkoolis EV 106. aastapäeva piduliku aktusega, millele järgnes pidulik lõunasöök.
Sõprus on see, mis toob sära silma,
sõprus on see, mis muudab maailma!
Ilusat sõbrapäeva!
Tähistasime aedkoolis sõbrapäeva, terve nädala oli võimalik oma heale sõbrale, rühmakaaslasele, lasteaiakaaslasele ja õpetajale tore kaardike postkasti poetada. Täna avati postkast ja ohh, seda rõõmu – nii palju imelisi tervitusi.
Õnneseente rühmas käis esmaspäeval, 12.02.24, vilgas ettevalmistus vastlapäevaks, lapsed koos õpetajatega valmistasid kuklitaigna, et endale ise vastlakukleid valmistada. 🙂
Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 21. märtsi). Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast. Seega on vastlapäev noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini. Sel aastal tähistasime vastlapäeva 13. veebruaril vahvate mõngudega õues ja loomulikult liulaskmisega. Õnneseente rühma lapsed maiustasid oma valmistatud vastlakuklitega. Pikka liugu kõigile! Hõissa, käes on vastlad!
Võtsime aedkooliga osa häirekeskuse konkursist “Lumest lumele – 112”.
07.veebruaril tähistasime turvalise interneti päeva koos kooli õpilastega. Rääkisime mis on internet, milleks seda kasutatakse, kes seda kasutavad ja kuidas tuleb internetis suhelda, millised on 10 reeglit internetis käitumise kohta, joonistasime paberile oma jalajälje ja nutivahendi mida kasutame.
Õpetajatele tegi haridustehnoloog ülevaate 06.veebruaril Telia majas toimunud konverentsist ja väikese teadmiste kontrolli Quizizz keskkonnas.
Ülevaade konverentsist on leitav FB lehelt 🙂
Olge ikka digitaibud ja kasutage internetti turvaliselt!
08.veebruaril käis maokasvataja Toomas Parnstiebel tutvustamas ja näitamas oma lemmikuid, kaasas oli kolm madu ja kaks sisalikku. Julgematel oli võimalus neid silitada ja isegi kaelas hoida.
10.veebruaril algas Hiina kalendri järgi Puudraakoni aasta. Jänes 
lahkub ja annab teatepulga edasi draakonile 
.
Draakon on müütiline olend, kellel on tohutu jõud, vapustav tarkus ja südantsoojendav üllameelsus 
. Aedkoolis tähistasime reedel draakoniaasta algust lustlike mängudega
Palju õnne meie maja draakonitele – õpetaja Külli ja Külliki, tulgu Teil põnev aasta !
01.veebruaril käis raamatukogu tädi Monika Naerulindude rühmas lugemas Ilmar Trulli luuletusi, tähistasime Eesti kirjanduse päeva.
02. veebruar on eestlastele päris tähenduslik päev. Rahvakalendri tähtpäevana on küünlapäev üks tuntumatest talvepoolituspühadest saartel, Läänemaal ja Lõuna – Eestis. Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama. Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt. Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Info.
Nii algas lasteaiahommik “Õnneseente” rühmas ühise pudrusöömingu ja punase teejoogiga. Koos kooliõpilastega meisterdasime pulberküünlaid.
