Author: haridustehnoloog

Aedkooli külastas lastekirjanik Liis Sein, kes on kirjutanud seitse lasteraamatut, millest mõned on lugejatele leitavad ka Varbola raamatukogus. Kirjanik annab maailma edasi läbi lapse silmade niimoodi, et isegi täiskasvanud tajuvad seda suurema, helgema ja kirkama paigana.

„Lastele hakkasin kirjutama siis, kui mul endal sündisid lapsed. Esimese raamatu idee tekkis elust enesest, kui vanemal tütrel Saaral oli üks väga suur mure – kuidas kasvada hästi ruttu suureks? Sellest sündiski minu esimene raamat ja nüüdseks on minult peaaegu igal aastal mõni lasteraamat ilmunud.

Kirjutamine on minu jaoks midagi väga loomulikku. See on osa minu elust ning ilma selleta ei oska enam olla…“https://elk.ee/lastekirjandus/kirjanikud/liis-sein/#panel1

Lasteaia lastel oli võimalus kirjanikuga lähemalt tutvuda, arutada raamatu üle “Maruvahva lasteaed”, mida hetkel ka Naerulindude rühmas unejutuks ette loetakse. Kirjanik jagas raamatujärjehoidjaid, mis üheskoos ära värviti ja kuhu ta lisas oma autogrammi.

Rohkem pilte leiate Eliisist 🙂

Täna liugu laseme – hõissa, meil on vastlad! Seljas kasuk lumine, jalas valged pastlad…

Õhtuks oaleemekest saab ja seajalgu, hammastega anname neile tubli talgu….

Pääle selle kuulame, kas ju pill ei hüüa, et võiks õhtul tublisti vastlavaltsi lüüa.

:,:Ai-rai-ridi-ralla, vastlavaltsi lüüa.:,:

“Vastlad” Peeter Jakobson

Vastlapäev on liikuv tähtpäev. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk kelguliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu. Tänapäeval enam kodudes/taludes lina ei kasvatata, kuid ennustada võib ikka ehk toob vastlapäeva pikk liug peredele hoopis palju armastust, hoolimist ja õnne 🙂 Traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, maiustuseks vahukoorega vastlakuklid. Seajalgadest jäänud kontidest tehti vurre. Vurritamisel arvatakse olevat algselt olnud maagiline funktsioon. Meil lasteaias ei ole seajalakonti võtta ja tegime vurri nööpidest, tore oli kuulata selle vurinat 🙂

Rohkem pilte leiate ikka Eliisist.

Paene pinnas ja killuke merd,
igal sammul mu vaarisa verd.
Tumedad laaned ja vetruvad sood, 
järvesilm, jõgi ja allikas koos.
Põlise metsa sees öökulli huik,
tiigiveel liuglemas kuninglik luik.
Pääsulind vidinal päeva toomas,
rukkilill vilja sees vihmakest joomas.
Haavikus emand ja pedakus peremees,
hõbesilk helkimas soolases merevees.
See on mu Eesti, mu kodumaa, 
See on mu tööde ja rõõmude maa.
Laulukaar ootel ja avatud tuultele.
Sõnad, mis kinnitan eestlaste huultele:
"Mu isamaa on minu arm,..."
Jah tõesti, Su saatus on olnud karm!
Läbi tule ja vee, läbi katsumusradade,
läbi mure ja vaeva, läbi ohtude sadade.
Oled püsinud vapralt ja oodanud aega
juhanliivliku "musta laega",
et sini-must-valge saaks vabana lehvida,
Eestimaa kodusid kaunina ehtida.
Hoidku Teid hellalt me kõikide käed,
kaitsku Teid igavest`taevased väed!
                      Pille Naur

Tähistasime vabariigi 104 sünnipäeva piduliku aktusega, millele järgnes ühine lõunasöök. Õnnesoovid õp. Üllele lasteaias tehtud töö eest!

Musta tiigri aastat algust tähistame aedkoolis näitusega, kus on lasteaia- ja koolilaste poolt välja pandud erinevad esemed tiigritest. Samuti lasteaialaste meisterdatud kunstitööd.

Toimus filmihommik, kus vaadati filmi “Madagaskar”.

Kõige põnevamaks osutus “Dzunglipidu”, lapsed olid kostüümides. Lauldi, tantsiti ja mängiti koos õpetajatega vahvaid mänge. Üllatuseks/maiustamiseks oli ananass ja vahvad puuviljavaagnad. Rohkem pilte lastevanematele Eliisis 🙂

Seeme on uue elu ja uue taime alge. Nii palju kui on Maal erinevaid taimeliike, on sama palju ka erinevaid seemneid, mis moodustavad omaette maailma. On pisikesi ja tohutu suuri seemneid: värvilisi, läikivaid, karvaseid, ümmargusi, kandilisi, kui ka mürgiseid ja tervisele kasulikke seemneid – seemnemaailma valik on kirju! Nii saab sisse juhatada Tartu Ülikooli Botaanikaaia õppeklassis uue näituse, mis on 27. jaanuarist 6. märtsini üleval.

Naerulindude ja Õnneseente rühma laste tööd on samuti seal näitusel. Suur suur tänu õppejuht Leale, kes meie õpetajatele seda projekti soovitas.

Koduvana võttis aiakühvli, oma rohelise kandekarbi ja suurendusklaasi ning kõndis otseteed metsa. Tal oli kahtlusi, et siin võib leiduda imelisi taimi, mida seni pole keegi veel avastanud”

“Koduvana taimemapp”

Aedkoolis on ravimtaimedenäitus. Igal hommikul degusteerime ja võrdleme erinevaid ravimteesid. Esmaspäeval maitsesime nurmenukuteed, teisipäeval piparmünditeed, kolmapäeval pärnaõieteed, neljapäeval vaarikavarreteed ja reedel on üllatus tee 🙂

Jõuluootus on meil majas juba olemas, nüüd on vaja veel mõnusta jõululõhna rühmadesse tuua. Nii me hakkasime piparkooke tegema, kõik lapsed said tainast rullida ja endale sobivaid kujukesi vormida. Piparkoogid ahjust väljas ja jahtunud asusime glasuurima. No küll tulid ilusad ja maitsvad!

Igal muinasjutul on algus,
iga hommik saab päikeselt valguse.
See maja on muinasjutt,
on ta ka päike…
Siin majas on rõõmus
nii suur kui ka väike.
Ruttavad päevad
nii aastadki läinud
on 56 saanud neist.
Maja kroonikasse helendama jäänud
on killukene kõigist meist.

Tähistasime lasteaia sünnipäeva lauldes läbi terve maja, võimlas ootas lapsi batuut ja pallimeri, lustisime täiega, kirsiks tordil oli jäätis 🙂

Palju, palju õnne ja rõõmu meile!

Jõuluootuse tõi lasteaeda Onu Ervini lasteteater etendusega “Päkapikk Kusti jõulud”.

Päkapikk Kusti oli üks laisk päkapikk, kes ei teadnud päkapikkude töökohustustest midagi, ta ei viitsinud neisse süveneda. Samuti ei läinud talle korda lastele sussi sisse kommide kingituste panemine, vanajõul ehk jõuluvana ega ka piprakoogid ehk piparkoogid. Onu Ruu käis Kustil igal aastal enne jõule külas. Sel aastal tuli ta veidi varem kuna väljas oli maa must, mitte üht lumeraasugi. Külmataadi töö tegemata. Kusti märkas samuti seda ja ta oli mures. Võttis end kokku ja läks külmataadi poole. Teel märkas ta kassi, kes oli külmataadi lumetähe ära varastanud ja püüdis sellega ise võluvärki teha. Kavalusega sai Kusti tähe enda kätte ja viis külmataadile tagasi. Kusti kutsus kassi endaga kaasa, tal oleks vaja abilist, kes aitaks laste sussidesse üllatusi viia. Onu Ervin laulis vahepaladeks mõnusaid jõululaule, mis lõi südamesse jõuluootuse.

Etendusele järgnes juba traditsiooniline pidulik jõululõuna.