Täna liugu laseme – hõissa, meil on vastlad! Seljas kasuk lumine, jalas valged pastlad…
Õhtuks oaleemekest saab ja seajalgu, hammastega anname neile tubli talgu….
Pääle selle kuulame, kas ju pill ei hüüa, et võiks õhtul tublisti vastlavaltsi lüüa.
:,:Ai-rai-ridi-ralla, vastlavaltsi lüüa.:,:
“Vastlad” Peeter Jakobson
Vastlapäev on liikuv tähtpäev. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk kelguliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu. Tänapäeval enam kodudes/taludes lina ei kasvatata, kuid ennustada võib ikka ehk toob vastlapäeva pikk liug peredele hoopis palju armastust, hoolimist ja õnne 🙂 Traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, maiustuseks vahukoorega vastlakuklid. Seajalgadest jäänud kontidest tehti vurre. Vurritamisel arvatakse olevat algselt olnud maagiline funktsioon. Meil lasteaias ei ole seajalakonti võtta ja tegime vurri nööpidest, tore oli kuulata selle vurinat 🙂
Rohkem pilte leiate ikka Eliisist.
