Emadepäeva kontsert – piknik Varbola linnusel
ise teeme
“Teeme ära2024” talgupäev
06. mai toimetasid Naerulindude ja Õnneseente rühma lapsed koos õpetajatega usinalt lasteaia ümbruses ja Varbola küla vahel, nad koristasid prügi. Juba mitmendat kevadet võtavad nad osa talgupäevast, kuid ikka ja jälle on väikeses Varbola külakeses hoolimatuid inimesi, kes ei tea kuhu tuleb prügi panna. 🙁
Naljakuu tegemised
02. aprillil käisime Kernu Koolis vaatamas Miku-Manni etendust “Salasoov”. Lugu rääkis Nõiatüdrukust, kes on aru saanud, et heaga jõuab palju kaugemale kui kurjusega. Selles lasteetenduses saavad lapsed kaasa lüüa elevandi tsirkuses ja koos nõiakesega mängida. Seikluse käigus saab nõiake ka tagasi oma musta maagia oskused, mis tal eelmiste jõulude ajal kaduma läksid.
03.aprillil etendasid aedkooli õpetajad õpilastele käpiknukuetenduse “Kaasaegne muinasjutt”. Muinasjutus ei suutnud karu, hunt ja lind otsustada, kellest saab metsa valitseja ja nii tekkis neil arusaamatusi. Loos kõlasid erinevad tarkuseterad ja vanasõnad nagu: “Ühe mehe ramm, üheksa mehe mõistus”; “Üheksa mehe ramm ja ühe mehe mõistus”; “Raha paneb rattad käima”; “Lõpp hea, kõik hea” jne., mille kaudu leidsid ka muinasjututegelased loole õnneliku lõpu.
10. aprillil toimus Märjamaa valla lasteaedade tantsupäev, millest võtsid osa ka meie koolieelikud. Sõitsime Sipa – Laukna lasteaia Laukna majja tantsima. Muusikaõpetaja õpetas lastele selgeks tantsu “Õnn tuli õuele”. suur tänu rühmaõpetajatele ja muusikaõpetajale.
25.aprillilt toimus Raplas Tervist edendavate lasteaedade spordipäev, millest võtsid osa koolieelikud. Tõeline üllatus oli kohtumine president Alar Karisega, kes andis üritusele avastardi. Spordipäev algas rongkäiguga, kõikidel lastel olid oma tehtud plakatid teemal “Prügi!”. Võisteldi kotijooksus, rõngaste viskes ja tõukehüppes. Oli tore hommikupoolik!
#terveskehastervevaim #varbolalasteaed #hoolinjahoian
30.aprillil tähistasime lasteaias oma enda Blocksbergi mäel sportlikku nõidade pidu ehk volbrit! Hommikul tulid lapsed aeda kaasas luuad ja rühmaruumis olid end nõidadeks maskeerunud, nii võis lasteaia hoovis ja õuealal näha vahvaid kostümeeritud tegelasi. Sportlikud tegevused olid seotud samuti volbriga – mäkke jooks luudadel, nõiajoogi jagamine kaasnõidadele, palli vise nõiapatta, luuaga vigurjooks ja tõkkejooks. Kõik väikesed nõiad said autasustatud medaliga. Oli vahva kevadine sportlik volbripäev!
“Tulest targem – külas Märjamaa Päästekomando”
07.märts külastas lasteaeda Märjamaa Päästekomando, et tutvustada lastele projekti “Tulest targem”. See on Päästeameti koolitusprojekt eelkooliealistele, 6-7 aastastele lastele. Koolituse eesmärk on anda lastele läbi mänguliste ja praktiliste tegevuste teadmisi tuleohutusest. Projekti raames külastavad päästjad lasteaedu, räägivad tulekahju tekkepõhjustest, tulekahju korral käitumisest, suitsuandurist ning tutvustavad päästevarustust ja -tehnikat.
EV 106 pidulik aktus ja lõunasöök
Kuuskede mändide vahel on maja,
mida ma teistega segi ei aja.
Siin on meil mõnus ja lahe ja õdus -
avame ukse ja oleme kui kodus.
(Leelo Tungal)
21. veebruaril tähistasime aedkoolis EV 106. aastapäeva piduliku aktusega, millele järgnes pidulik lõunasöök.
Sõbrapäev 14.veebruar
Sõprus on see, mis toob sära silma,
sõprus on see, mis muudab maailma!
Ilusat sõbrapäeva!
Tähistasime aedkoolis sõbrapäeva, terve nädala oli võimalik oma heale sõbrale, rühmakaaslasele, lasteaiakaaslasele ja õpetajale tore kaardike postkasti poetada. Täna avati postkast ja ohh, seda rõõmu – nii palju imelisi tervitusi.
Vastlapäev 13.veebruar 2024
Õnneseente rühmas käis esmaspäeval, 12.02.24, vilgas ettevalmistus vastlapäevaks, lapsed koos õpetajatega valmistasid kuklitaigna, et endale ise vastlakukleid valmistada. 🙂
Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 21. märtsi). Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast. Seega on vastlapäev noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini. Sel aastal tähistasime vastlapäeva 13. veebruaril vahvate mõngudega õues ja loomulikult liulaskmisega. Õnneseente rühma lapsed maiustasid oma valmistatud vastlakuklitega. Pikka liugu kõigile! Hõissa, käes on vastlad!
Pudrupäev ehk küünlapäev
01.veebruaril käis raamatukogu tädi Monika Naerulindude rühmas lugemas Ilmar Trulli luuletusi, tähistasime Eesti kirjanduse päeva.
02. veebruar on eestlastele päris tähenduslik päev. Rahvakalendri tähtpäevana on küünlapäev üks tuntumatest talvepoolituspühadest saartel, Läänemaal ja Lõuna – Eestis. Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama. Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt. Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Info.
Nii algas lasteaiahommik “Õnneseente” rühmas ühise pudrusöömingu ja punase teejoogiga. Koos kooliõpilastega meisterdasime pulberküünlaid.
Värvide nädal 15.-19.jaanuar
Kollast värvi märkab silm,
muutub meie ümber ilm.
Päike särab, sooja annab,
uude päeva valgust kannab.
erksana loodus hoiab sind.
Rohetab aas ja metsaviirg,
roheliselt kiirgab lootuskiir.
Punased põsed on lastel,
punased marjad – kui maitsvad.
Punased lepatriinude tiivad,
lennates kaugele rändama viivad.
Sinine taevas, mis laiub me üle,
sõbrad siis kutsu ja mängima tule.
Sinised pole vaid meie mõtted,
ausamad, julgemad suhted ja võtted.
“Värvid meie ümber” K.Tuvikene Ajakiri Lasteaed
Värvide nädalal oli igal nädalapäeval oma värv ja tegevused. Lasteaialapsed, õpilased ja töötajad kandsid neil päevil vastavat värvi riideid või aksessuaare. Nädal algas erksavärvilise esmaspäevaga, riietuse värvideks neoon, roosa, kollane ja oranž. Naerulindude rühmas vooliti erksavärvilisest plastiliinist erikujulisi küünlaid.
Türkiissinine teisipäev, riietuse värviks sinine. Kooli saalis toimusid põnevad mängud kinnastega.
Kirju-mirju kolmapäeval riietuti tipi-täpilistesse, mummulistesse, triibulistesse ja ruudulistesse rõivastesse. Koos laulsime ja tantsisime.
Lumememmeline neljapäev sai oma nime rahvusvahelise lumememmedepäeva järgi ja riietuse värviks valge. Majas liikusid ringi väikesed ja suured lumememmed. Saalis käis vilgas lumememme ehitus.
Rohelisel reedel riietuti rohelisse. Mõõtsime, kellel on kõige suurem jalajälg ja kui osavad on õpilased nelja lause koostamisel ning koolieelikud sõna “ROHELINE” ladumisel.
Aasta algab haikudega
10. jaanuaril tutvustas Õnneseente rühma Oskar Joonase ema Hetti koolieelikutele üht põnevat konkurssi – Maailma laste haikukonkurss ja teemaks on „PEREKOND“. Konkursi korraldajaks on Japan Airlines’i Sihtasutus (JAL Foundation) ning läbiviijaks Eestis MTÜ Jaapani Kultuuri Koda. Hetti rääkis mis see haiku üldse on ja kuidas see sünnib?
Saime teada, et haiku on Jaapanis sündinud traditsiooniline lühiluuletus, millel on vaid kolm riimideta rida ja mida tänapäeval tuntakse ja armastatakse üle kogu maailma. Luuletuse juures hinnatakse eelkõige vahetust, lihtsust ja edasiantud hetkeemotsiooni, seetõttu on haikud jõukohased ka lasteaia vanematele rühmadele. Haikuga kaasnev pilt annab veelgi suurema võimaluse väljendada oma mõtteid ja tundeid ning leida üles just see, mida haikuga öelda soovitakse. Haiku võib olla nii tõsine kui koomiline ja teemaks on tihtipeale kõige tavalisemad ja lihtsamad hetked igapäevaelust.
Seega selleks, et kirjutada head haikut, tuleb luuletajal kuulatada nii kõrvade, silmade kui südamega!
