Kuuskede mändide vahel on maja,
mida ma teistega segi ei aja.
Siin on meil mõnus ja lahe ja õdus -
avame ukse ja oleme kui kodus.
(Leelo Tungal)
21. veebruaril tähistasime aedkoolis EV 106. aastapäeva piduliku aktusega, millele järgnes pidulik lõunasöök.
Sõprus on see, mis toob sära silma,
sõprus on see, mis muudab maailma!
Ilusat sõbrapäeva!
Tähistasime aedkoolis sõbrapäeva, terve nädala oli võimalik oma heale sõbrale, rühmakaaslasele, lasteaiakaaslasele ja õpetajale tore kaardike postkasti poetada. Täna avati postkast ja ohh, seda rõõmu – nii palju imelisi tervitusi.
Õnneseente rühmas käis esmaspäeval, 12.02.24, vilgas ettevalmistus vastlapäevaks, lapsed koos õpetajatega valmistasid kuklitaigna, et endale ise vastlakukleid valmistada. 🙂
Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 21. märtsi). Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast. Seega on vastlapäev noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini. Sel aastal tähistasime vastlapäeva 13. veebruaril vahvate mõngudega õues ja loomulikult liulaskmisega. Õnneseente rühma lapsed maiustasid oma valmistatud vastlakuklitega. Pikka liugu kõigile! Hõissa, käes on vastlad!
01.veebruaril käis raamatukogu tädi Monika Naerulindude rühmas lugemas Ilmar Trulli luuletusi, tähistasime Eesti kirjanduse päeva.
02. veebruar on eestlastele päris tähenduslik päev. Rahvakalendri tähtpäevana on küünlapäev üks tuntumatest talvepoolituspühadest saartel, Läänemaal ja Lõuna – Eestis. Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama. Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt. Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Info.
Nii algas lasteaiahommik “Õnneseente” rühmas ühise pudrusöömingu ja punase teejoogiga. Koos kooliõpilastega meisterdasime pulberküünlaid.
Kollast värvi märkab silm,
muutub meie ümber ilm.
Päike särab, sooja annab,
uude päeva valgust kannab.
erksana loodus hoiab sind.
Rohetab aas ja metsaviirg,
roheliselt kiirgab lootuskiir.
Punased põsed on lastel,
punased marjad – kui maitsvad.
Punased lepatriinude tiivad,
lennates kaugele rändama viivad.
Sinine taevas, mis laiub me üle,
sõbrad siis kutsu ja mängima tule.
Sinised pole vaid meie mõtted,
ausamad, julgemad suhted ja võtted.
“Värvid meie ümber” K.Tuvikene Ajakiri Lasteaed
Värvide nädalal oli igal nädalapäeval oma värv ja tegevused. Lasteaialapsed, õpilased ja töötajad kandsid neil päevil vastavat värvi riideid või aksessuaare. Nädal algas erksavärvilise esmaspäevaga, riietuse värvideks neoon, roosa, kollane ja oranž. Naerulindude rühmas vooliti erksavärvilisest plastiliinist erikujulisi küünlaid.
Türkiissinine teisipäev, riietuse värviks sinine. Kooli saalis toimusid põnevad mängud kinnastega.
Kirju-mirju kolmapäeval riietuti tipi-täpilistesse, mummulistesse, triibulistesse ja ruudulistesse rõivastesse. Koos laulsime ja tantsisime.
Lumememmeline neljapäev sai oma nime rahvusvahelise lumememmedepäeva järgi ja riietuse värviks valge. Majas liikusid ringi väikesed ja suured lumememmed. Saalis käis vilgas lumememme ehitus.
Rohelisel reedel riietuti rohelisse. Mõõtsime, kellel on kõige suurem jalajälg ja kui osavad on õpilased nelja lause koostamisel ning koolieelikud sõna “ROHELINE” ladumisel.
10. jaanuaril tutvustas Õnneseente rühma Oskar Joonase ema Hetti koolieelikutele üht põnevat konkurssi – Maailma laste haikukonkurss ja teemaks on „PEREKOND“. Konkursi korraldajaks on Japan Airlines’i Sihtasutus (JAL Foundation) ning läbiviijaks Eestis MTÜ Jaapani Kultuuri Koda. Hetti rääkis mis see haiku üldse on ja kuidas see sünnib?
Saime teada, et haiku on Jaapanis sündinud traditsiooniline lühiluuletus, millel on vaid kolm riimideta rida ja mida tänapäeval tuntakse ja armastatakse üle kogu maailma. Luuletuse juures hinnatakse eelkõige vahetust, lihtsust ja edasiantud hetkeemotsiooni, seetõttu on haikud jõukohased ka lasteaia vanematele rühmadele. Haikuga kaasnev pilt annab veelgi suurema võimaluse väljendada oma mõtteid ja tundeid ning leida üles just see, mida haikuga öelda soovitakse. Haiku võib olla nii tõsine kui koomiline ja teemaks on tihtipeale kõige tavalisemad ja lihtsamad hetked igapäevaelust.
Seega selleks, et kirjutada head haikut, tuleb luuletajal kuulatada nii kõrvade, silmade kui südamega!
Ajakiri Pere ja Kodu ning Eesti Ringmajandusettevõtete Liit kutsus novembrikuus 2023 kõiki Eesti lasteaedu pidama selle aasta jõule loodussõbralikumalt. Konkursi “Roheline kuusk” idee oli meisterdada koos lasteaia rühmaga jõulukuusk ja/või ehted taaskasutatavatest materjalidest, mille eest sai võita auhindu. Projekti eesmärgiks oli teadvustada, et kõik, mille oleme endale ostnud, pole katkisena või ülejäägina prügi, vaid hoopis materjal millegi uue tarvis. Oluline oli, et projekti jaoks ei ostaks keegi ühtki uut materjali, vaid kasutaks seda, mis juba olemas ja kusagil üle. Osavõtt osutus konkursi korraldajate arvates väga suureks – oma panuse andsid 422 lasteaiarühma üle Eesti. Materjalide valik oli väga lai ja mitmekesine ning lastel oli väga hea võimalus õppida, et millestki ebavajalikust saab luua väga kauneid asju.
Varbola lasteaia Naerulindude ja Õnneseente rühm haaras pakkumisest kinni ja koostöös laste kodudega asuti materjali koguma. Naerulindude
rühmal valmisid kuused, mis olid tehtud munakarpidest, puidust lauajuppide jääkidest, paberist, lõngast. Õnneseente rühmal valmis kuusk
plastpudelitest ja paberist.
Auhinna väärilist kohta meie lasteaed ei saanud, küll aga kujunes sellest konkursist välja aedkooli oma, taaskasutatud materjalidest jõulukuuskede meisterdamise idee.
29. novembriks valmis lasteaia ja kooli lastevanematega koostöös 31 väga eriilmelist jõulukuuske. Kuuskede meisterdamiseks kasutati puitu, metalli, paberit, naelu, mutreid, kangast, lõnga, pappi, torusid jms. Iga kuusk oli omamoodi silmapaistev ja eriline. Teostajate fantaasia on olnud suurepärane, kui leidlikud ja loovad on meie lapsed ja vanemad. Jõuluehteis kuusepuud olid 4.detsembril aedkooli traditsioonilisel jõululaadal külastajatele vaatamiseks. Andsime laadalistele võimaluse välja valida kõige omanäolisem puu.
Kõige rohkem hääli kogus Naerulindude rühma Saara pere meisterdatud kuusk, mis oli valmistatud veetorust ja kaunistatud värviliste lambipirnidega. Varbola lasteaed – algkool tänab kõiki lapsi ja nende peresid, kes meie üleskutsega kaasa tulid.
Näitus oli vaatamiseks kuni 20.detsembrini, mil kuused jõuludeks kodudesse viidi.
Tekst on avaldatud Märjamaa valla ajalehes “Märjamaa Nädalaleht”, teksti kirjutas Naerulindude rühma õpetaja Külli
Galerii kuuskedest:
Oi-lii, oi-laa, oi-la-la-la-la-laa, oi-lii, oi-laa, oi-la-la-la-la-laa, me õnne Sulle soovime ja rõõmsasti kõik laulame oi-lii, oi-laa, oi-la-la-la-la-laa.
21.detsembril, toomapäeval, tähistas lasteaed oma 58. sünnipäeva. Sel aastal oli sünnipäevapidu teemapidu ehk siis pidžaamapidu. Võimlas olid erinevad põnevad mängud, batuut, rühmades peeti maha ägedaid padjasõdasid. Pidulik sünnipäevalõunalaud kaeti koridori, kus mõlemad rühmad koos lõunatasid. Vulkaaniküünaldesäras toodi sünnipäevatort. Elevust ja rõõmu oli palju.
Palju, palju õnne meie kallis Varbola lasteaed! 😍🥳🎁🎈🎊
Lumehelbeid taevasse nii palju ei mahu, Langevad, näe vaikselt maha keset jõulurahu. Kedagi ei tülita ja lärmi ei löögi, langevad nii terve päeva, olla võib, et öögi. Maastik ärkab hommikul, ära end ei tunne, Hinges üha paisumas, magus jõulutunne.
20.detsembril oli aedkoolis pidulik jõululõuna.
13. detsembril oli aedkoolis stiilipäev, kus kõik maja töötajad, lapsed ja õpilased olid jõuluriideis. Nii oli näha majas liikumas päkapikke, lumehelbeid, põtru ja teisi vahvatesse riietesse kostümeeritud tegelasi. Koos mängisime jõulumänge, laulsime ja meisterdasime.
