Plirts-plärts, käes on märts!

Käisime Märjamaa valla lasteaedade emakeele mälumängul, 13.märtsil, Kasti – Orgita lasteaias. Mälumängust võttis osa 7 lasteaia gruppi, meeskonnas 6 last. Küsimused Eesti kohta ja üldarendavad teadmised. Esikoht selgitati lisaküsimusega, tasavägine võistlus oli. Kaotajaid polnud, kõik said auhinna ja uusi teadmisi. Meeleolu loomiseks ja üksteisega paremini tutvuda tantsiti ja mängiti koos.

12.03 tähistasime lasteaias emakeelepäeva mälumänguga, millest võtsid osa 5-6 aastased lasped. Teadmiste kontrolli küsimused olid eakohase arengu ja Eesti kohta.

Oli kätte jõudnud kauaoodatud tüdrukute päev, reedel 06.märtsil. See ei olnud aga tavaline päev, vaid täis väikeseid imesid ja poiste suuri tegusid, sest tüdrukutel oli rühmas kolm erilist soovi.

Kõik sai alguse juba varavalges, kui Õnneseente ja Naerulindude rühmad otsustasid koos tänast päeva läbiviia. Naerulindude rühmatoas oli kosta munade kloppimist ja poiste usinat taigna valmistamise saginat. Kokatädi Helje andis Õnneseente julgele poisile Allanile loa suurel pliidil toimetad, üsna varsti oli tunda, kuidas köögist hakkas levima mesimagus lõhn. Poisid olid otsustanud tüdrukuid üllatada ja võtsid ette suure pannkoogiteo! Kui tüdrukud hommikusöögiajaks rühma astusid, ootasid neid ees kaunilt kaetud lauad ja kuhjaga kuldpruune pannkooke. Poisid ise olid väga uhked – nii tore oli näha tüdrukute rõõmsaid nägusid, kui nad moosiste suudega esimest ampsu nautisid.

Pärast hommikusööki läks lahti tõeline ilusalong. Tüdrukud olid kodust kaasa võtnud oma kõige ilusamad meigiasjad, et nendega koos mängida. Kuid suurim võlukunst sündis siis, kui õpetaja Külli appi tuli. Tema käe all muutusid tüdrukud säravateks haldjateks ja liblikateks – valmisid nii uhked ja värvilised näomaalingud, et peegli ees imetlemisel ei tahtnudki lõppu tulla. Õpetaja Küllikil olid vahvlitangid soojas, millega sai peenikesi lokke juustesse sättida.

Kuna tüdrukud soovisid sel päeval ka korralikult mürada ja tantsida, suunduti ühiselt võimlasse. Seal oli ruumi küllaga! Muusika pandi mängima ning algas tõeline tantsupidu ja tagaajamismäng. Kajasid naerukilked – tüdrukud said joosta südamest, täpselt nii nagu nad unistanud olid.

Päeva lõpetuseks ootas aga ees kõige pidulikum hetk. Kui tüdrukud uuesti lõunalauda istusid, ootasid poisid neid, seljad sirged ja silmad säramas. Iga poiss ulatas tüdrukule ühe ilusa lilleõie. See oli nii armas hetk, et isegi kõige kangemad rüblikud muutusid korraks täitsa tasaseks. Koos söödi maitsvat lõunasööki ja oldi rõõmsad, et neil on nii toredad rühmad ja tublid sõbrad.

Tänane, 05.märts, Märjamaa valla laste tantsupäev Märjamaa rahvamajas oli täis elevust, rõõmu ja siirast põnevust- juba hommikul oli näha, kuidas lapsed seda sündmust ootasid.

Suures saalis publiku ees esinemine nõudis tõelist julgust, kuid lapsed võtsid end kokku ja astusid lavale. Nii mõnigi ületas täna oma esinemishirmu ning jagas hiljem rõõmsalt, et oleks kindlasti kahetsenud, kui poleks osa võtnud. Sellised hetked kasvatavad enesekindlust ja jäävad kauaks meelde. Lisaks oma etteastele saime nautida veel 7 lasteaia vahvaid tantse. Päeva lõpetas magus üllatus- kotitäis komme, mis oli igati teenitud tasu laste vapruse eest ja mida rõõmuga jagati ka rühmakaaslastega.

Aasta algab haikudega

10. jaanuaril tutvustas Õnneseente rühma Oskar Joonase ema Hetti koolieelikutele üht põnevat konkurssi – Maailma laste haikukonkurss ja teemaks on „PEREKOND“. Konkursi korraldajaks on Japan Airlines’i Sihtasutus (JAL Foundation) ning läbiviijaks Eestis MTÜ Jaapani Kultuuri Koda. Hetti rääkis mis see haiku üldse on ja kuidas see sünnib?

Saime teada, et haiku on Jaapanis sündinud traditsiooniline lühiluuletus, millel on vaid kolm riimideta rida ja mida tänapäeval tuntakse ja armastatakse üle kogu maailma. Luuletuse juures hinnatakse eelkõige vahetust, lihtsust ja edasiantud hetkeemotsiooni, seetõttu on haikud jõukohased ka lasteaia vanematele rühmadele. Haikuga kaasnev pilt annab veelgi suurema võimaluse väljendada oma mõtteid ja tundeid ning leida üles just see, mida haikuga öelda soovitakse. Haiku võib olla nii tõsine kui koomiline ja teemaks on tihtipeale kõige tavalisemad ja lihtsamad hetked igapäevaelust.

Seega selleks, et kirjutada head haikut, tuleb luuletajal kuulatada nii kõrvade, silmade kui südamega!