14.märtsil, emakeelepäeval, käisid koolieelikud Märjamaa Valla lasteaedade mälumängul, mis toimus sel aastal Kivi-Vigala raamatukogus.
6.märtsil tähistasime tüdrukutepäeva, kus “Õnneseente” ja “Naerulindude” rühma tüdrukud olid kaunites kleitide.
04.märts Vastlapäev
Vastlapäev oli sel aastal lumeta, kuid see ei heiduta meid üldse. Värskes õhus liikumine on väga kasulik, tegime lastega väikese matka läbi küla Varbola rahvamaja juurde ja uudistasime sillalt Kasari jõge.
Lasteaeda tagasi jõudes mängisime võimlas vastlamänge ja lasime liugu, et meil alanud aastal pikad linad tuleks ja ikka rõõmus meel oleks! Lõunasöögiks oli traditsiooniliselt hernesupp ja vastlakukkel. Head vastlapäeva!
Üht-teist muidugi on nähtud, üht-teist jäi kättesaamatuks … Aastaga üht-teist on tehtud, see raiutud nüüd raamatuks.
Peitub üht-teist igas soovis, et tervis vastu peaks ja närv, et eestlane üksteisest hooliks ning valge oleks jõuluvärv.
Üht-teist et oleks laual panna, ning mõttetult ei hoobeldaks. Ning oma südametes kanda, üht-teist, mis kindlalt soojendaks.
“Talv” tundmatu autor
19.veebruaril tähistasime lasteaias Eesti Vabariigi 107. sünniaastapäeva kontsert-aktusega, mis oli pühendatud eesti laste kirjanikele ja luuletajatele, laulude autoritele, kelle looming heliseb nii meie kui ka tulevaste põlvede kõrvus veel väga pikka aega. Nii kõlasid laste poolt Pilvi Üllaste poolt loodud laulud “Kiisu läks kõndima” ja “Mõistata”, loeti luuletusi “Hooli ja Hoia” ja “Mutionu pidu”. Õpetaja Külli luges ette mõned faktid Eesimaa kohta, nagu näiteks: “Eesti on ilus ja tähtis koht, kus on metsad ja järved, rannad ja palju toredaid inimesi”, “Oma kodus saab olla igaüks õnnelik ja olla turvaliselt”, kirjanik Jaan Kross on öelnud: “Meil on oma keel, oma maa ja oma rahvas. Kõik, mis siin on, on meie oma!”
Aedkooli direktor tänas Naerulindude rühma õpetaja assistenti Aivi´t pikaajalise ja pühendumusega tehtud töö eest meie majas. Rõõmustame kõik, palju, palju õnne ja jaksu meiega edasi toimetada!
Tänase piduliku kontserdiga meenutasime, kui tähtis on armastada oma kodumaad, väärtustada kõiki inimesi ja hoida üksteist!
Kontsert-aktusele järgnes traditsiooniks saanud ühine pidulik lõuna koos kooliõpilaste ja maja töötajatega, mille valmistas meie hea ja armastatud kokatädi Helje. Aitäh!
12.veebruar on ülemaailme Turvalise internetipäev, kus selle päeva tähistamise raames võetakse veebruaris fookusesseinternetiturvalisus ning eelkõige laste ja noorte teadlikum ja turvalisem interneti ja digimeedia kasutus. Oleme lasteaias seda päeva tähistanud teemakohaste tegevustega, sel aastal võtsid õpitunnist osa koolieelikud ja 5 aastased lapsed. Õpitunni eesmärk oli tutvustada lastele interneti olemust; arvuti/nutivahendi erinevaid kasutuse eesmärke; viisakat käitumist internetis. Vaatasime koos videot “Jänku-Jussi internetimaailm I osa”, arutlesime videos nähtu üle – Mis on internet? Mida tegid Juss ja Jass arvutis? Kui kaua on mõistlik olla nutivahendis?
Koolieelikutega mängisime õppemänge “Mis on internet?”, “E-kirja saatmine” (sarnaneb “Telefoni” mängule ja täitsime töölehte “Mida saab internetis teha?” ning vaatasime kui osavad on nad mängus “Klotsisudoku”.
5 aastastega mängisime õppemängu “Väsinud silmad”, kuulasime juttu “Sõbrad telefonis” ja arutelu jutu üle ning emotsioonide märkamine.
Ole ikka digitaibu!
11.veebruaril käis meie majas teater Nipitiri etendusega “Vembud merevetes”. Õpilased vaatasid õpetlikku nukulavastust, mis jutustas looduse hoidmisest ja ümbritseva keskkonna kaitsmisest. Ilmekate tegelaste hulka kuulusid kalur Siim, tema kass Liisu, kummaline mereelukas Samuel, piraat Ferdinand Friikartul jt.
Nende seiklusi jälgides mõistsid õpilased, kui tähtis roll on majakal, mis juhatab oma plinkiva tulega laevad karidest eemale. Samuti saadi teada, kui oluline on ausus ning et sõnakuulmatusel võivad olla väga kurvad tagajärjed. Näidendi lõpp oli muidugi õnnelik ja kõik said aru, et merevett ei tohi reostada ning loodust tuleb hoida ja armastada. Seda mõistis isegi piraat Ferdinand Friikartul, kes otsustas hakata ausaks meremeheks.
10.veebruaril käis lastele tutvustamas suuhügieeni meditsiinitöötaja Maarja Rahu. Slaididel oli tutvustav materjal ja arutati lastega, mis on suuhügieen, kuidas hoida oma hambad korras, mis siis teha kui on hammas katki jne.
Lasteaia 59.sünnipäeva tähistasime päev varem, 20.12.24, kus kooli õpilased meile sünnipäevalaulu laulsid ja tegime ühispildi ning pidu jätkus diskoga, batuudil hullates ja loomulikult koogi söömisega.
Meie majas on juba traditsiooniks saanud ühine pidulik jõululõuna, nii ka sel aastal, 18.12.24, kogunes kogu aedkoolipere ühiselt sööklasse, et nautida meie kokatädi maitsvaid hõrgutisi.
Sel aastal otsustasime, et jõululaada asemel 16.12 on “Aedkooli pere jõuluootus” mis hõlmab endas müügiletti soolaste ja magusate hõrgutistega, sooja suppi, kuuma glögi, fotoseina, viskemängu auhindadega ja jõuludiskot.
Olime üles seadnud piparkooginäituse, millest kutsusime osa võtma kõiki lasteaia lapsi ja kooli õpilasi ning aedkooli töötajaid. Väike galerii näitusest siin:
Samuti on näha kokkuvõte näitusest
Naerulindude rühma õpetajad kutsusid üles luuletusi kirjutama, mis on kõik kenasti lasteaia koridoris lugemiseks. Väike mälestus on näha siin
Jõulupidu oli Joosepi majas, 10.12, kus etendati koos kooli õpilastega vahva jõuluetendus “Võsa Karla jõuluvemp”.
Esinemine osutus nii menukaks, et lapsed kutsuti esinemina Varbola kogukonna eakatele, 11.12 Joosepi majja
ning Tallinna tugikeskusesse “Juks”17.12.
05.12 külastasime koos kooliga Hageri muuseumi jõulumaad, mis oli ülesehitatud tänapäevaste jõulutraditsioonidega, kuid veidi enam oli rõhk vanarahva kommetele ja jõuluaegsetele tegevustele. Alustasime oma rännakut muuseumis sees. Üheks esimeseks tegevuseks oli kapsa ja porgandi lõikamine – riivimine hapukapsa valmistamiseks, mis oli ja on üks põhilisemaid jõulutoite. Kes soovisid said ka ise käed külge panna kapsa riivimisel ning tutvuda töövahenditega, mille abil pidusöök jõululaua tarbeks valmis tehti. Häbelikumad said lihtsalt kapsast krõmpsutada ja turvalisest kaugusest vaadelda. Muuseumi tagumistes tubades sai kaunistada piparkooke, kuulata jõulujuttu, vaadata lõiku filmist “Karoliine hõbelõng” ja meisterdada endale üks pisike lambake. Lapsed nägid ka pesuruumi, kuidas vanasti pesu pesti ja pesud õue või hoonesse kuivama riputati.
Õues tuli läbida labürint ja lugeda kokku kõik lambad, kes seal on, kuid vaikselt, et hundid ei kuuleks. Mängiti koos ringmänge ja silitati lambaid.
Kuuse toomine, 03.12, on tore traditsioon, ka sel aastal oli võimalus metsast rühma jõulukuuske tooma minna ja viia metsloomadele toitu. Lapsed said ise proovida saega kuuske saagida ja metsast kuuse välja toomine oli lastele paras väljakutse.
Aitäh Kauri isale, kes metsas meie lastega toimetas.
Aedkooli lapsed kutsusid 11.septembril oma vanavanemad majja, et nendega koos põnevaid teematubasid külastada. Esmalt kogunesid kõik lapsed ja vanavanemad lasteaia pikka koridori, kus direktor kõik osalejad üle luges ja neljaks palus loendada. Kõik said endale käepaelad ja päevapassi kuhu pandi teematoas vastav märge.
Läbi oli aja käia neli teematuba. Iga grupp käis oma seltskonnaga koos, et ei tekiks segadust. Koolimajas olid meediatuba ja maitsmistuba, lasteaia poolel muusikatuba ja mõõdukas sportimistuba 🙂
Meediatoas sai mängida puuviljadega klaverit, tuua virtuaalne pilt klassiruumi ja vaadata kui suur on puuk.
Maitsmistuba pakkus erinevaid õunasorte, mis tuli ära arvata, lisaks veel moose ja leiba.
Muusikaklassis valmistati põnevaid trumme ja trummipulkasid.
21.mail käisid meie koolieelikud tuletõrjeolümpial Sillaotsa talumuuseumi õuel, kus osalesid kõik Märjamaa valla lasteaedade koolieelikud. Sel aastal tulid mõõtu võtma Kehtna, Raikküla ja Laagri lasteaedade lapsed.
16.mail käis Toomas Parnstibel näitamas oma lemmikuid – ämblikke.
Koolimaja taga spordiplatsil said lapsed koos kooli kehalise kasvatuse õpetaja Sirje juhendamisel osa orienteerumismängust. Õppevahendiks raja läbimisel oli SI-sõrm 🙂 Aitäh!
Õnneseente rühmas käis esmaspäeval, 12.02.24, vilgas ettevalmistus vastlapäevaks, lapsed koos õpetajatega valmistasid kuklitaigna, et endale ise vastlakukleid valmistada. 🙂
Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 21. märtsi).
Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast.
Seega on vastlapäev noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini. Sel aastal tähistasime vastlapäeva 13. veebruaril vahvate mõngudega õues ja loomulikult liulaskmisega.
Õnneseente rühma lapsed maiustasid oma valmistatud vastlakuklitega.
Pikka liugu kõigile! Hõissa, käes on vastlad!
