Kadripäeva eel, 24. novembril, kohtusid meie majas KADRID koolist ja lasteaiast, et koos mängida ja meisterdada. Taaskasutatavast materjalist valmis hulk „Kadritittesid“, et meie lasteaed ikka edaspidi lapsi täis oleks.
Isadepäeva tähistasime sportlikult 12. novembril. Lapsed koos isade ja vanaisadega kogunesid võimlasse, et õpetajate poolt ette valmistatud lõbusatest sportlikest mängudest osa saada. Lapsed küpsetasid päeval viineripirukaid ja kaneelirulle, et koos isadega peale võimlas sportimist maiustada.
Täna, 31.oktoobril, tähistasime ka meie Halloweeni stiilipäev, mis tõi värvikireva seltskonna tegelasi nii lasteaeda kui kooli. Laste ja vanemate loomingulisus säras igal sammul. Lisaks kostüümidele toodi ka erinevaid dekoratsioone. Oli, mida vaadata ja millest rääkida!
Kogu päev oli täis lõbusat ja harivat tegevust, mis muutis Halloweeni peo eriliseks ja meeldejäävaks.
Hea meil kõigil teada, et Halloweeni juured ulatuvad rohkem kui 2000 aastat tagasi keldi festivali Samhaini ehk Iidne keldi festival, mis austab esivanemaid ja tähistab hooajalist üleminekut talve vaikusesse. Halloweeni laternate komme sai alguse hoopiski kaalikast. 18. sajandist hakkas Iirimaal levima komme tuua ühislõkkelt koju süsi õõnestatud kaalika sees, mis ongi halloween’i kõrvitsalaterna eelkäija. Tänapäevane Halloween on saanud oma tuntud kuju aga alles 19. sajandil, kui iirlased ja šotlased tõid selle traditsiooni Ameerikasse.
Head Halloweeni õhtut!
09.oktoobril käisid lapsed Kernu Koolis vaatamas Teater Sõber etendust “Võlupeegel”. Muinasjutt Vaprast Valterist, kes rändab ringi mööda maailma, otsides seiklusi ja õnne. Oma rännakul jõuab ta ühte võõrasse kuningriiki ja kohtab seal kaunist neidu Roosit. Kuningas annab noormehele raske ülesande – leida võlupeegel. Teekond peeglini on täis ohtlikke seiklusi, huvitavaid kohtumisi ja armastust nagu ikka ühes muinasjutus peab olema.
Aitäh, Kernu Koolile, kes meid teatrielamustega kosutab :).
Õpetajate päeva, 03.oktoobril, tähistasime Märjamaa valla rahvamajas rõõmusõnumiga, kus meie maja muusikaõpetaja Eliisa sai tunnustuse kui väga hea õpetaja. Samuti tänati kõiki häid sõpru, kes on meiele oma abikäe andnud, et nii õpilastel kui ka lasteaialastel oleks turvaline, mõnus ja uute kogemuste saamise võimalus.
Suur suur aitäh Teile!
Muusikapäev, 01.oktoober, kujunes sel aastal pigem töötajate muusikavaliku eksponeerimisele ehk siis kuulamine ja ära arvamine, milline muusikamaitse on Sinu kolleegil. Oli päris vahva kogemus. Õpilased jagasid ja kuulasid tunnis oma lemmik muusikat. Töötajate muusikavalik oli sel päeval selline.
Tänane, 29.septembri, Mihklipäeva üritus on selleks aastaks “purgis” nagu ka seenehoidised, mis meile degusteerimisele toodi. Traditsiooniks on saanud, et valime ühe hoidisesõbra, kelle hoidis meie külastajatele kõige rohkem maitseb. Sel aastal osutus võitjaks meie I klassi õpilase Kauri ema Mari-Liis Virumann, kelle seened olid nii maitsvad, et neid kulus maitsmiseks kohe kaks purki. Palju, palju õnne! Õnneloosi peaauhind läks IV klassi poisile Henry’le, kes oli väga entusiastlik loosivõtja. Palju, palju õnne Sulle Henry! Kohvikus oli väga palju isuäratavaid soolaseid- ja magusaid hõrgutisi. Üritusele andis mõnusa imemaitsva lõhna kohapeal küpsetatud vahvlid koos pehme masinajäätise ja “pärlitega”.
Aitäh kõigile külastajatele, lapsevanematele ja töötajatele, kes panustasid õnneloosi, kohvikusse ja degusteerimisse! Mihklilaada tulu läheb lasteaialaste ja õpilaste väljsõitude fondi.
Koolieelikud käisid õpilastega Kernu kooli staadionil spordipäeval. Õpetaja Sirje juhendamisel võtsid koolieelikud osa sportlikest tegevustest nagu rivistus, õpiti õiget palliviske tehnikat, teatejooks staadionil ja SI pulgaga orienteerumismäng.
Traditsiooniks saanud sügisene spordipäev – Juurikaralli toimus 23.septembril. Toiduga mängida ei tohi, kuid õppe eesmärgil ja lastele selgitades miks ja kuidas me täna neid juurvilju kasutame, siis natuke võib. Lapsed võtsid porgandi teatejooksust osa, täpsusvise õunaga, kes saab august läbi, kes on kiirem ja jõuab oma kohale sibulaga ja anna sibul edasi, kõige põnevamaks mänguks osutus hokikepiga kartuli teatevõistlus. Kõik osalised said maitsta värskeid puu- ja juurvilju ja tubli osalemise eest diplomi.
Vanavanemate päeva tähistasime sel aastal taas koos kooliga 17.septembril. Külas oli Naiskodukaitse Rapla ringkonna Märjamaa jaoskond esinduses Ruth Kaldma, Ave Kusmin, Triin Kukk ja Annely Gubinski. Pärastlõunasele koosolemisele olid kutsutud kõik lasteaia- ja koolilapsed koos oma vanavanematega. Esmalt tutvustas Naiskodukaitse enda tegevust. Järgnevalt viidi läbi õpitoad – kodu igapäevase turvalisuse, kriisiks varude kogumise ja võimaliku evakuatsiooni korral tegutsemise kohta. Lõpetuseks tehti ja maitsti priimusel kuivtoidupakist tehtud toitu.
Aitäh Naiskodukaitsele, et tõite tõdesid meie igapäevaellu.
08.septembril, kirjaoskusepäeva raames, luges Varbola raamatukogutädi Monika õues lastele ette raamatut T.Laanem “Seest siiruviiruline”.
“Mamma ei taha sünnipäeva pidada. Ta arvab, et on liiga vana. Papa ütleb jällegi, et näeb mammat samasugusena kui nooruses. Siis, kui ta jooksis nagu jänes ning sõitis mootorrattaga. Hugo ei suuda seda uskuda! Veelgi vähem suudab ta uskuda, et papa mängis noorena bändis kitarri ja protestis nõmeduse vastu. Papa näitab talle, et meie kõigi sees on palju võimalusi peidus. Me kõik oleme seest siiruviirulised.”
01.september 2025 alustasime õppeaastat ka lasteaias tarkusepäeva tähistamisega. Õppetöö algab küll alles 15.septembril, kuid tähtsad tööraamatud, millega nad terve õppeaasta toimetavad, said nad kätte just täna, koos I klassi õpilastega, kes samuti said oma esimese tähtsa raamatu – aabitsa.
28.mai läks lasteaiast teele 60.lend rõõmsaid koolieelikuid. Ootame Teid sügisel majja tagasi, kuid siis juba teisest uksest käima 🙂
21.mai käisid koolieelikud ja 5.-6 aastased lapsed õpetajatega Sillaotsa talumuuseumis tuletõrjeolümpial. Juba traditsiooniks saanud mänguline õppepäev lastele, kus on põnevad teatevõistlused, Päästeameti töötajad tutvustavad tuleohutuseks vajalikke esemeid ja lapsed said õppematil tutvuda, kuidas oma kodus ennetada tulekahju.
Aitäh, Valgu vabatahtlikele pritsumeestele lastele mänguliselt ennetustööd õpetada!
15.mai oli lasteaias mustkunstiteater, kes näitas meile võlutrikke. Kuidas ikka see küülik sealt kübarast välja tuli ja kuidas on võimalik lauda õhku tõsta? Nii palju küsimusi, põnevust jagus kõigile.
12.mail oli aedkooli esimene laulu- ja tantsupäev. Sel suvel on Tallinna lauluväljakul juba XXVIII Laulu- ja XXI tantsupidu, nii oleme meiegi selle lummuses. Selle päevaga tähistasime pühapäeval olnud emadepäeva.
08.mail kogunesid Naerulindude rühma lapsed nõiakostüümides koolimaja juures olevale platsile, kus koos Õnneseente rühma lastega üks vahva Nõidade spordipäev läbi viia. Õpetajad olid põnevad võistlusmängud ettevalmistanud, millest võtsid osa nii väikesed kui ka suured.
Põnevust pakkus ka rogainimine ehk maastikumäng “Loomad”, kus lapsed läbisid aedkooli õuealal erinevad punktid ja märkisid oma paberile looma, kelle nad leidsid.
Üht-teist muidugi on nähtud, üht-teist jäi kättesaamatuks … Aastaga üht-teist on tehtud, see raiutud nüüd raamatuks.
Peitub üht-teist igas soovis, et tervis vastu peaks ja närv, et eestlane üksteisest hooliks ning valge oleks jõuluvärv.
Üht-teist et oleks laual panna, ning mõttetult ei hoobeldaks. Ning oma südametes kanda, üht-teist, mis kindlalt soojendaks.
“Talv” tundmatu autor
19.veebruaril tähistasime lasteaias Eesti Vabariigi 107. sünniaastapäeva kontsert-aktusega, mis oli pühendatud eesti laste kirjanikele ja luuletajatele, laulude autoritele, kelle looming heliseb nii meie kui ka tulevaste põlvede kõrvus veel väga pikka aega. Nii kõlasid laste poolt Pilvi Üllaste poolt loodud laulud “Kiisu läks kõndima” ja “Mõistata”, loeti luuletusi “Hooli ja Hoia” ja “Mutionu pidu”. Õpetaja Külli luges ette mõned faktid Eesimaa kohta, nagu näiteks: “Eesti on ilus ja tähtis koht, kus on metsad ja järved, rannad ja palju toredaid inimesi”, “Oma kodus saab olla igaüks õnnelik ja olla turvaliselt”, kirjanik Jaan Kross on öelnud: “Meil on oma keel, oma maa ja oma rahvas. Kõik, mis siin on, on meie oma!”
Aedkooli direktor tänas Naerulindude rühma õpetaja assistenti Aivi´t pikaajalise ja pühendumusega tehtud töö eest meie majas. Rõõmustame kõik, palju, palju õnne ja jaksu meiega edasi toimetada!
Tänase piduliku kontserdiga meenutasime, kui tähtis on armastada oma kodumaad, väärtustada kõiki inimesi ja hoida üksteist!
Kontsert-aktusele järgnes traditsiooniks saanud ühine pidulik lõuna koos kooliõpilaste ja maja töötajatega, mille valmistas meie hea ja armastatud kokatädi Helje. Aitäh!
12.veebruar on ülemaailme Turvalise internetipäev, kus selle päeva tähistamise raames võetakse veebruaris fookusesseinternetiturvalisus ning eelkõige laste ja noorte teadlikum ja turvalisem interneti ja digimeedia kasutus. Oleme lasteaias seda päeva tähistanud teemakohaste tegevustega, sel aastal võtsid õpitunnist osa koolieelikud ja 5 aastased lapsed. Õpitunni eesmärk oli tutvustada lastele interneti olemust; arvuti/nutivahendi erinevaid kasutuse eesmärke; viisakat käitumist internetis. Vaatasime koos videot “Jänku-Jussi internetimaailm I osa”, arutlesime videos nähtu üle – Mis on internet? Mida tegid Juss ja Jass arvutis? Kui kaua on mõistlik olla nutivahendis?
Koolieelikutega mängisime õppemänge “Mis on internet?”, “E-kirja saatmine” (sarnaneb “Telefoni” mängule ja täitsime töölehte “Mida saab internetis teha?” ning vaatasime kui osavad on nad mängus “Klotsisudoku”.
5 aastastega mängisime õppemängu “Väsinud silmad”, kuulasime juttu “Sõbrad telefonis” ja arutelu jutu üle ning emotsioonide märkamine.
Ole ikka digitaibu!
11.veebruaril käis meie majas teater Nipitiri etendusega “Vembud merevetes”. Õpilased vaatasid õpetlikku nukulavastust, mis jutustas looduse hoidmisest ja ümbritseva keskkonna kaitsmisest. Ilmekate tegelaste hulka kuulusid kalur Siim, tema kass Liisu, kummaline mereelukas Samuel, piraat Ferdinand Friikartul jt.
Nende seiklusi jälgides mõistsid õpilased, kui tähtis roll on majakal, mis juhatab oma plinkiva tulega laevad karidest eemale. Samuti saadi teada, kui oluline on ausus ning et sõnakuulmatusel võivad olla väga kurvad tagajärjed. Näidendi lõpp oli muidugi õnnelik ja kõik said aru, et merevett ei tohi reostada ning loodust tuleb hoida ja armastada. Seda mõistis isegi piraat Ferdinand Friikartul, kes otsustas hakata ausaks meremeheks.
10.veebruaril käis lastele tutvustamas suuhügieeni meditsiinitöötaja Maarja Rahu. Slaididel oli tutvustav materjal ja arutati lastega, mis on suuhügieen, kuidas hoida oma hambad korras, mis siis teha kui on hammas katki jne.
29.jaanuaril algas Hiina kalendri järgi puumao aasta, oleme lasteaias ikka tähistanud Idamaa kalendri vahetumist stiilipäevana. Sel aastal alustasime ettevalmistustega juba nädal aega varem, õpetaja Ene, kes on koolis kunsti- ja tööõpetuse õpetaja, arvas, et me võiksime heegeldada ühe pika mao. Ja nii oligi, terve nädala heegeldasime kahte pikka toru, kaasasime ka lapsevanemad, üks Naerulindude rühmas ja teine Õnneseente rühmas, mille me siis kokku ühendasime.
Koos kooli õpilastega mõõtsime heegeldatud madude pikkusi, tegime riietest ja jalanõudest pikad maod ja meeskondlikult aastaarvu 2025.
Õpetaja Eliisaga mängisime vahvat ussimängu ja saime selgeks hiina keeles lause – Head mao aastat! – 蛇年快乐 (Shé nián kuàilè)!
Ühiseks koostegemiseks oli võileivatordi meisterdamine :).
Esmaspäeval 20. jaanuaril 2025, käisime Kernu koolis vaatamas Teater Sõber etendust “Sõbrad Austraalias”. See oli vahva ja lõbus tükk, mis rääkis sõprusest, koostööst, loodushoiust. Kolm sõpra, Känguru, Koaala ja Emu, elavad Austraalias, kui ühel päeval märkasid sõbrad, et Koaala metsa tulid salapärased inimesed ja hakkasid seal puid langetama ja maasse auke kaevama. Üheskoos selgitasid nad välja, miks loodust nõnda hävitatakse ja kuidas nad saaksid oma metsa päästa….
Aedkooli lapsed kutsusid 11.septembril oma vanavanemad majja, et nendega koos põnevaid teematubasid külastada. Esmalt kogunesid kõik lapsed ja vanavanemad lasteaia pikka koridori, kus direktor kõik osalejad üle luges ja neljaks palus loendada. Kõik said endale käepaelad ja päevapassi kuhu pandi teematoas vastav märge.
Läbi oli aja käia neli teematuba. Iga grupp käis oma seltskonnaga koos, et ei tekiks segadust. Koolimajas olid meediatuba ja maitsmistuba, lasteaia poolel muusikatuba ja mõõdukas sportimistuba 🙂
Meediatoas sai mängida puuviljadega klaverit, tuua virtuaalne pilt klassiruumi ja vaadata kui suur on puuk.
Maitsmistuba pakkus erinevaid õunasorte, mis tuli ära arvata, lisaks veel moose ja leiba.
Muusikaklassis valmistati põnevaid trumme ja trummipulkasid.
Värvide nädalal oli igal nädalapäeval oma värv ja tegevused. Lasteaialapsed, õpilased ja töötajad kandsid neil päevil vastavat värvi riideid või aksessuaare. Nädal algas erksavärvilise esmaspäevaga, riietuse värvideks neoon, roosa, kollane ja oranž. Naerulindude rühmas vooliti erksavärvilisest plastiliinist erikujulisi küünlaid.
Türkiissinine teisipäev, riietuse värviks sinine. Kooli saalis toimusid põnevad mängud kinnastega.
Kirju-mirju kolmapäeval riietuti tipi-täpilistesse, mummulistesse, triibulistesse ja ruudulistesse rõivastesse. Koos laulsime ja tantsisime.
Lumememmeline neljapäev sai oma nime rahvusvahelise lumememmedepäeva järgi ja riietuse värviks valge. Majas liikusid ringi väikesed ja suured lumememmed. Saalis käis vilgas lumememme ehitus.
Rohelisel reedel riietuti rohelisse. Mõõtsime, kellel on kõige suurem jalajälg ja kui osavad on õpilased nelja lause koostamisel ning koolieelikud sõna “ROHELINE” ladumisel.
10. jaanuaril tutvustas Õnneseente rühma Oskar Joonase ema Hetti koolieelikutele üht põnevat konkurssi – Maailma laste haikukonkurss ja teemaks on „PEREKOND“. Konkursi korraldajaks on Japan Airlines’i Sihtasutus (JAL Foundation) ning läbiviijaks Eestis MTÜ Jaapani Kultuuri Koda. Hetti rääkis mis see haiku üldse on ja kuidas see sünnib?
Saime teada, et haiku on Jaapanis sündinud traditsiooniline lühiluuletus, millel on vaid kolm riimideta rida ja mida tänapäeval tuntakse ja armastatakse üle kogu maailma. Luuletuse juures hinnatakse eelkõige vahetust, lihtsust ja edasiantud hetkeemotsiooni, seetõttu on haikud jõukohased ka lasteaia vanematele rühmadele. Haikuga kaasnev pilt annab veelgi suurema võimaluse väljendada oma mõtteid ja tundeid ning leida üles just see, mida haikuga öelda soovitakse. Haiku võib olla nii tõsine kui koomiline ja teemaks on tihtipeale kõige tavalisemad ja lihtsamad hetked igapäevaelust.
Seega selleks, et kirjutada head haikut, tuleb luuletajal kuulatada nii kõrvade, silmade kui südamega!
, mis tõi värvikireva seltskonna tegelasi
nii lasteaeda kui kooli. Laste ja vanemate loomingulisus säras igal sammul. Lisaks kostüümidele toodi ka erinevaid dekoratsioone
. Oli, mida vaadata ja millest rääkida!
, mis muutis Halloweeni peo eriliseks ja meeldejäävaks.
. Halloweeni laternate komme sai alguse hoopiski kaalikast. 18. sajandist hakkas Iirimaal levima komme tuua ühislõkkelt
koju süsi õõnestatud kaalika sees, mis ongi halloween’i kõrvitsalaterna
