Author: haridustehnoloog

Nädala algul oli näha palju sagimist, õpetajad kaunistasid rühmad kevade kõige tähtsamaks pühaks – lihavõtteks. Rühma toodi pajuoksad urbadega, kevadlilli, akendel on piilumas pühadejänkud ja tibud. Lastega mängiti põnevaid ja lõbustavaid lihavõttemänge, iga päev meisterdati erinevaid lihavõtte kaunistusi.

“Õnneseente” rühmas värviti plastikmune marmorvärvidega ja keedetud mune näpuvärvidega 🙂 Otsiti rühmaruumis värvilisi mune.

“Naerulinnud” püüdsid lendavaid sulgi topsi ja puhusid sulgi kõrrega kaugemale ja kõrgemale. Meisterdasid koos õpetajaga kaunid pühadekaardid. Kodus tegid lapsed koos vanematega pesad, kuhu panime lasteaias värvitud munad. Värvisime mune sibulakoortega :).

Suurel Neljapäeval, 14. aprillil, olime võimlas koos koolilastega, kes aitasid “Naerulindude” ja “Õnneseente” rühma lastel läbida õp. Sirje poolt otsimisraja. Otsimisrada oli orienteerumisraja põhimõttel ülesehitatud. Lapsed olid paari kaupa (koolilaps ja lasteaialaps), neil oli orienteerumiskaart, kuhu olid märgitud kontrollpunktid ehk rajal otsitavad loomad. Põnevaks tegi mängu aga SI – sõrm, SI- kaart, SI – näpp, kuidas keegi seda sõrmes olevat elektroonilist vidinat nimetab. Enne rajale minekut sisestati stardis oma SI – sõrm SI jaamas ja igas kontrollpunktis sisestatakse SI-sõrm kontrolljaama, kus kõlab piiks ehk fikseeritakse ära, et punkt on läbitud, finišis tuleb viimane märge teha finišijaamas. Kui kõik punktid on kenasti läbitud saab arvutist vaadata kui kiiresti ja kas ikka kõik rajal olevad punktid on läbitud. Põnevust tekitas just see piiksutamine ja rõõm oli näha kui kenasti väikesed suurtega selle raja läbisid. 🙂 Rohkem pilte ikka vanematele Eliisis